E-poodide hinnad erinevad teadatuntult väga palju. On valmislahendusi, kohandatud lahendusi ja täielikke rätseplahendusi. Vaatame, milline investeering on mõistlik olenevalt e-poe suurusest ja vajadustest.

1. Alustav või hobi e-pood

Kui e-poega alles alustad ehk katsetad ideed või teed seda ainult hobikorras ehk käive on pigem madal, siis on optimaalne lahendus kasutada valmis e-poe platvormi, näiteks Shopify, WooCommerce või mõni muu sobiv lahendus. Aga just nimetatud platvormidel on väga palju juhendeid internetist kättesaadavad ja loomulikult saab aidata ka AI juhendamisel.

Eesmärk on pood ise üles seada. Nii hoiad kokku ülesseadmise kuludelt ja õpid ülesseadmise käigus ka tooteid üles panema, kampaaniaid seadistama ja teisi vajalikke tegevusi oma e-poe haldmiselt. Ehk hoiad kokku ka jooksvate kulude pealt.

E-poe maksumus koosneb seega:

  • Domeen (umbes 10 kuni 20 eurot aastas olenevalt laiendist, .ee jääb selle vahemiku alumisse otsa)
  • Platvorm (WooCommerce ise on tasuta, Shopify algab umbes 30 eurost kuus; arvesta ka tasuliste pistikprogrammide või lisadega, mis kokku teevad tüüpiliselt 100 kuni 300 eurot aastas)
  • Veebimajutus (WooCommerce puhul umbes 5 kuni 20 eurot kuus, Shopify puhul on see hinnas sees)
  • Makselahendus (kuutasu enamasti puudub või on minimaalne, aga iga tehingu pealt läheb tavaliselt 1 kuni 2 protsenti)
  • Valmisteema (kui tasuta teema ei sobi, siis ühekordselt 50 kuni 150 eurot)

Kõik muud vahendid tuleks suunata reklaamidesse ja toodetesse.

2. Stabiilse käibega e-pood

Siinkohal ei ole õige täpselt defineerida, milline käive olema peaks, vaid pigem seda, millised vajadused tuleb katta, et käivet hoida või kasvatada. Vajadus on pigem tunnetuslik ja tuleb välja igapäevatöös.

Mõned märgid, et oled valmislahendusest välja kasvanud:

  • valmisteema ja pistikprogrammid ei kata enam vajadusi ning iga muudatus nõuab kompromissi või ei ole võimalik
  • liiga palju käsitööd: tooteinfo, tellimuste liigutamine ja laoseisud liiguvad käsitsi
  • ostuteekonnal on kohti, kus kliendid süstemaatiliselt ära kaovad, aga platvorm või valmisteema ei luba neid muuta
  • integratsioonid turundusega, majandustarkvara, lao või logistikapartnerite vahel puuduvad või töötavad poolikult

Selles etapis on mõistlik investeerida kohandatud lahendusse: läbimõeldud struktuur, oma disain, korralikud integratsioonid ja kood, mida saab edasi arendada ilma nullist alustamata.

Tüüpiline investeering jääb vahemikku 5000 kuni 20 000 eurot. Sellele lisanduvad regulaarne hooldus ja vajadusel edasiarendused.

Kogu summat ei pea alati aga korraga välja käima. Selles faasis saab liikuda etapiliselt. Kui kõige teravam probleem on näiteks tooteinfo korrastamine ja importimine, siis on seda võimalik lahendada eraldi tükina olemasoleva valmisteemaga e-poe külge. Hiljem, kui jõuad kohandatud lahenduseni, saab tõsta selle osa uue poe külge üle. Nii saad kõige valusama koha kohe korda ja suurem investeering jaguneb pikema perioodi peale.

Oluline vahe eelmise punktiga: siin ei osteta enam e-poodi, vaid müügikanalit. Investeering peab end tagasi teenima käibe kasvu või säästetud tööaja arvelt, ja seda tasub enne alustamist ka välja arvutada.

3. Mahukad e-ärid

Ettevõtted, kelle e-pood või e-kaubanduslik lahendus on sügavalt seotud nende äriloogikaga. Siin jääb kohandatud valmislahendustest juba selgelt vajaka.

Siia kuuluvad näiteks B2B tellimuskeskkonnad, kus iga kliendi hinnad, laoseisud ja maksetingimused tulevad reaalajas ERPist. Samuti tuhandete toodetega kataloogid, mis vajavad eraldi otsingumootorit ja tootehaldussüsteemi, ning lahendused, kus e-pood on osa suuremast süsteemide ahelast. Aga ka mitmele regioonile mõeldud e-poed, suure külastatavusega keskkonnad ja lahendused, kus turundusanalüütika peab olema väga täpne.

Siin ei alustata platvormi valikust, vaid tehnilisest analüüsist ja lahenduse kaardistamisest. Investeering algab tavaliselt 20 000 eurost ja ülempiiri paneb pigem äriloogika keerukus kui tehnoloogia. Arendus on pidev protsess, mitte ühekordne projekt.

Kokkuvõtteks

Õige investeering ei tulene sellest, kui palju raha on, vaid sellest, mis etapis äri on. Alustaval e-poel on suurim risk kulutada raha lahendusele, mida ta veel ei vaja. Kasvaval e-poel on suurim risk jääda liiga kauaks lahenduse külge, millest ta on välja kasvanud.

Kui sa ei ole kindel, kummal pool piiri sinu e-pood on, tasub mõelda järgmistele punktidele:

  • Kui palju aega kulub käsitööle? Kirjuta nädala jooksul üles, mitu tundi läheb tooteinfo sisestamisele, tellimuste liigutamisele ja laoseisude parandamisele. Selle võid korrutada 52-ga ja enda või töötaja(te) tunnihinnaga ja näed, palju lahendus hetkel maksma läheb.
  • Mida viimase kuue kuu jooksul teha ei saanud? Pane kirja iga kord, kui pidid mõne idee kõrvale jätma, sest platvorm või teema ei võimaldanud. Kui nimekiri on pikem kui kolm rida, ei ole probleem enam tehniline, vaid ärialane.
  • Kus kliendid ära kaovad? Vaata analüütikast läbi, mis on konversioonimäär ja mitu protsenti ostukorvi jõudnutest tegelikult ostu lõpetab. Kui see number on selgelt alla 30 protsendi, on ostuteekonnas midagi katki ja seda tasub enne uue lahenduse tellimist täpsemalt uurida.
  • Kust su külastajad tulevad ja mis nendega edasi saab? Vaata, kui suur osa liiklusest tuleb otsingust, kui suur reklaamist ja kui suur korduvklientidelt. Seejärel vaata, kui palju neist ostab. Kui liiklust on, aga müüki mitte, ei ole probleem enam turunduses, vaid poes endas.

Viimane küsimus on tähtsam, kui esmapilgul tundub. Kui külastajaid on väga vähe, ei ole uus e-pood õige esimene investeering, sest ka parim pood ei müü tühjale toale. Aga kui liiklust on ja ost jääb ikkagi tegemata, siis maksab iga reklaamieuro rohkem, kui peaks. Sellisel juhul teenib parem pood end tagasi kiiremini kui ükski kampaania.

Kui vastused on ebamugavad, aga endal ei ole aega või tahtmist neid süvitsi lahti võtta, tasub kaasata keegi kõrvalt. Meie esimene samm on alati kaardistus- ja wireframe'i faas, kus paneme paika struktuuri, mahu ja eelarve enne, kui suuremat kohustust võtta. Nii on selge, mida tellid ja mis see maksma läheb.